Club fittingus ehk golfikeppide sobitamises mängija järgi tehakse kindlaks milline on sobiv varre jäikus ja pikkus ning millised on õiged laba asetused ja nurgad.
Varre jäikus
Kui golfimängija soovib oma mängu arendada, siis ükskõik mis kepi puhul on õige vars äärmiselt oluline. Eriti mängib see rolli raudade puhul, sest griinile lähestutakse tavaliselt ju raudadega. Õige varre puhul on golfikepp palli tabamise hetkel kõige optimaalsemas paindes ning see aitab kaasa löökide stabiilsusele, palli lennu trajektoorile ja pikkusele ning heale tunnetusele.
Varre jäikus ehk shaft flex näitab, kui jõuline peab swing olema, et vars painduks optimaalselt. Liiga jäiga kepivarre puhul on mängijal raske seda swingi ajal paindesse saada, mis toob kaasa lühema ja paremale kalduva pallilennu. Kui vars paindub liiga palju, siis on mängijal raske kontrollida kepi laba, mille tõttu võib tekkida slice (vindiga paremale lendav pall) või hook (vindiga vasakule lendav pall). Õige varre jäikuse saab enamasti selgitada svingi kiirust mõõtes.
| Svingikiirus puukeppidega lüües (MPH) | Svingikiirus raudadega lüües (MPH) | Sobiv varrejäikus |
|---|---|---|
| 45-61 | 40-56 | Ladies |
| 70-82 | 62-74 | A-Flex |
| 82-94 | 74-86 | Regular |
| 94-106 | 86-98 | Stiff |
| 106+ | 98+ | X-Stiff |
Kuigi see tabel annab hea ülevaate, peab arvestama siiski ka individuaalseid svingi eripärasid. Näiteks mängija, kes saavutab sama kiiruse rahulikuma tempoga peaks mängima siiski painduvama varrega, kui tabelis soovitatu. Lühikese, kiire ja jõulise svingiga mängija peaks aga valima jäigema varre. Golfarid, kel on probleeme löögi täpsusega, võiksid mängida jäiga varrega ning kes soovib saavutada maksimaalset löögipikkust, võiks proovida painduvamat vart.
Varrepikkus
Golfikepi varre pikkust mõõdetakse gripi otsast kuni kepilaba alumise ääreni ja see mõjutab löögi kaugust, täpsust ja svingi trajektoori. Kepivarre lühendamisel või pikendamisel on kolm põhilist tagajärge:
- Svingi kiirus ja sellega seoses ka löögi pikkus muutub.
- Svingi trajektoor muutub, ehk sving muutub kas püstisemaks või lamedamaks, mis aitab palli tabada täpsemalt.
- Kepilaba asend palli tabamisel muutub õigeks (kepp tabab maad keskosaga, mitte äärtega, pall lendab sirgelt).
Kepilaba asetus tähendab laba alumise ääre ja varre vahele jäävat nurka. See nurk mõjutab kepilaba asukohta algasendis ja palli tabamise hetkel. Õige asetuse korral tabab maapinda kepilaba keskosa, mitte selle “kand” ega “varvas”.
Mida pikem on golfikepi vars, seda lamedam ja mida lühem golfikepp seda püstisem peaks laba asetus olema. Parim viis laba asetuse kindlaks määramisel on lüüa palle koos asjatundjaga, kuid järgnev tabel peaks samuti üsna ülevaatliku pildi andma.
| Kaugus randmest maapinnani (tollides) | Sobiv laba asetus |
|---|---|
| 31'' | 3° flat (lame) |
| 32'' | 2° flat (lame) |
| 33'' | 1° flat (lame) |
| 34'' | Standard |
| 35'' | 1° upright (püstine) |
| 36'' | 2° upright (püstine) |
| 37'' | 3° upright (püstine) |
Laba nurk
Kepilaba nurk moodustub laba “näo” ehk esimese poole ja varre vahel. Laba nurk mõjutab palli lennu pikkust ja trajektoori. Rauade ja puude puhul on nurgad enamasti üsna standartsed, draiveri puhul peab aga labanurk sobima mängija svingiga.
Draiveri labanurga valikul peab arvestama kolme faktoriga:
Svingi kiirus, svingi stabiilsus ning kepilaba materjal ja disain.Järgnevast tabelist võib olla abi sobiva draiveri nurga valikul. Kuid pea meeles, et alati on löögipikkusest olulisem löögi täpsus, ehk kui sa ei suuda kepilaba asendit stabiilselt kontrollida, siis vali parem kraad suurema nurgaga draiver.
| Svingi kiirus (MPH) | HCP | Sobiv nurk |
|---|---|---|
| ...-60 | 24-54 | 12 |
| 60-80 | 18-24 | 11-12 |
| 80-90 | 12-18 | 10-11 |
| 90-100 | 6-12 | 9-10 |
| 100-... | ...-6 | 8-9 |
Kasutatud materjale KBS kodulehelt (http://www.kbsshafts.com) ja TWOG kodulehelt (http://www.theworldofgolf.com).






